Elektrihind

Elekter maksab palju. Lähiaastatel näeme nii hindade suurt kõikumist kui ka pikaajalist jätkuvat kasvu. 

Ainus võimalus hindu alla tuua on läbi CO2-heitmeta tootmise kasvu – lisanduma peab nii taastuv- kui tuumaenergiat.

Energia, seal hulgas elektri hind on viimasel ajal märgatavalt tõusnud. Hinnatõusu taga on mitmete varasemate energiapoliitika valikute koosmõju:

  1. CO2-heitme maksustamine – keskkonnale hea, kuid tarbijale kallis. CO2 heitmete vähendamine on kahtlemata üks inimkonna suurimaid väljakutseid 21. sajandil ning selleks, et meie planeet, seal hulgas Eesti oleks elamiskõlblik ka meie lastelastele, tuleb kliimamuutuste mõju iga hinnaga pidurdada.
  2. Ulatuslik panustamine taastuvenergiasse – keskkonnale hea, kuid ilmast sõltuv. Ning heale ilmale ei saa kliimamuutuste süvenedes alati loota. Tänavune kuiv ja palav suvi on jätnud veeta ka Skandinaavia hüdroenergia reservid (puudujääk Norra hüdrojaamades ca 20 TWh – kaks Eesti aastatarbimist). 2021. aasta alguses oli kogu Euroopas väga külm, kuid näiteks Texases jäid seisma nii tuulegeneraatorid kui gaasijaamad, põhjustades täieulatusliku energiakriisi. Taastuvenergia kasutustegur 2021. aastal saab olema rekordiliselt madal – Saksamaal langes tuuleenergiast toodetud energiamaht 20% ja päikseenergia 11%. Ka Kalifornias, Brasiilias ja Ladina-Ameerikas on sademeid olnud vähem ning hüdroenergia defitsiiti kaetakse gaasi impordiga – see kasvatab taas gaasi hinda maailmaturul.
  3. Kallinenud gaasi hind – kui päikese ja tuule nappus ei võimalda taastuvelektrit toota, siis tuleb kasutada juhitavaid tootmisliike. Kuna odavaim on ehitada gaasijaamu, siis on seda Euroopas ulatuslikult tehtud, ning seega mõjutab lõpptarbijale elektri hinda enim Venemaalt Euroopasse imporditava gaasi hind. Maagaasi põletamisest eraldub umbes poole vähem süsihappegaasi kui söest, seega on see olnud ahvatlev asendus söeenergiale, kuid erinevalt söest ei ole Euroopal suuri gaasimaardlaid ning seepärast sõltub Euroopa energiatootmine suuresti
  4. Elektritarbimise jätkuv kasv – mida suurem nõudlus, seda kõrgem hind. Kuna nii tööstussektor, transport kui elamute küte tuleb lähikümnenditel arendada heitmevabaks, kasvaks elektrienergia tarbimine fossiilsete kütuste arvelt ka siis, kui kogutarbimine jääks samaks. Piltlikult tähendab see, et kui varem kasutas majapidamises veebolier elektrit ja auto bensiini, siis tulevikus töötavad need mõlemad elektriga – bensiinile kulub vähem, elektrile rohkem. Täna aga oleme olukorras, kus elektrit on puudu pea kogu Euroopas.
  5. Tuumajaamade sulgemine – mitmed riigid on võtnud vastu poliitilised otsused tuumajaamade sulgemiseks. Tuumajaam toodab elektrit CO2-heitmeta ning võiks tänases olukorras pakkuda turule suhteliselt odavat elektrit, kuid selle asemel on näiteks Saksamaa otsustanud sulgeda 7 täiesti töökorras tuumajaama, ning veennud seda sammu tegema veel mitmeid teisi Euroopa riike. Et elektrihinnad püsiksid harjumuspärasel tasemel, tuleks tuumajaamade ehitust kogu maailmas oluliselt, st taastuvenergia lisandumisega vähemalt samas tempos hoogustada, mitte neid sulgeda. Tuumajaama sulgemine tähendab uue gaasijaama avamist, ning selle mõju lugesid juba punktist 3.

Kuna taastuvenergiast üksi ei piisa tarbimise katmiseks, ning Venemaa gaasi enam odavalt ei müü, siis on kerkinud energia hinnad nii kõrgeks, et puuduvat energiat kaetakse taas söe (Eestis põlevkivi) põletamisega. Seega oleme saanud endale koos kõrgete hindadega ka taas ka kõrged CO2-heitmed ainuüksi seetõttu, et vihma, tuult ja päikest pole olnud nii palju kui loodetud.

Kust on pärit Euroopa energia?

Kõrval olev kaart näitab Euroopasse suunduvaid gaasijuhtmeid. Peamiseks varustajaks on Venemaa, lisaks imporditakse väiksemas mahus gaasi Norrast ja Põhja-Aafrikast.

Väga kõrge CO2 eriheitme tõttu langevad saastekvootide kallinedes konkurentsist välja esmalt Euroopas enim kasutatavad söejaamad, mis asendatakse tavaliselt gaasijaamadega.

Euroopa enda gaasivarud on suhteliselt väikesed, seega tuleb maagaasi importida Venemaalt. Söe- ja tuumajaamade sulgemise järel sõltub paljude Euroopa riikide varustuskindlus otseselt Venemaa valmisolekust ja soovist gaasi müüa.

Euroopa gaasijuhtmete kaart

Eestis ja kogu Baltikumis mõjutab praegu elektri hinda enim gaasi hind, kuna sellega töötab Riias kaks gaasielektrijaama koguvõimsusega 976 MW.

Maagaasi turuhind, viimased 12 kuud

Kuni gaasi hinna langemiseni või tuule ja päikesepaiste olulise lisandumiseni ei ole kiiret mehhanismi. Samuti pole kiiret lahendust kliimakriisile. Ainus kliimamuutuste mõju leevendav käitumisviis on hindade kaudu juhitav tarbimise vähendamine, et saada CO2-heitmed alla. Alles ilmast sõltumatu, heitmeta tuumaenergia lisandumisel saab hind hakata langema.

Varustuskindlus mõistliku hinnaga

Fermi Energia on võtnud eesmärgiks rajada Eestisse uue põlvkonna väikese moodulreaktoriga tuumajaam. Me teeme seda siis, kui praegu arenduses olevad tehnoloogiad on kas USA-s, Kanadas või Suurbritannias ära testitud ning nende tõhus ja ohutu käit tõendatud. Jälgime mitme reaktoritootja käekäiku ning teame tänu tehtud uurimistööle, et väikese moodulreaktor-tuumajaama elektritootmise omahind jääb suurusjärku 50€/MWh – kõik kulud sisse arvestatud, seal hulgas kasutatud tuumkütuse lõppladustus 1,5 kilomeetri sügavusel kuni Päikese kustumiseni.

Tänapäevane tuumaenergeetika on puhas ja säästlik, andes inimestele vajalikku CO2-vaba elektrit iga ilmaga. Uued väikeste moodulreaktorite tehnoloogiad ja innovatiivsed  teevad selle energialiigi kättesaadavaks ja taskukohaseks ka nutikatele väikeriikidele nagu Eesti.

Siiski, on veel üks probleem, millega tuleb hakata tegelema kohe. Isegi, kui Eestile sobivad reaktoritehnoloogiad oleksid juba valmis, puudub Eestil nii juriidiliselt kui ühiskondlikult läbi arutatud valmisolek tuumaenergia kasutamiseks.

See protsess võtab aega.