Jäätmed

Tuumaenergeetikas jäätmeid tekib miljoneid kordi vähem kui fossiilenergeetikas.

Kasutatud tuumkütust tuleb hoolsalt käidelda selle radioaktiivsuse tõttu. Selleks on aastakümnete jooksul välja töötatud normid ja tehnilised lahendused, mis on nii tõhusad, et tuumajaamadest pärinevate jäätmete tõttu pole ajaloo jooksul ükski inimene hukkunud.

Iga materjalikilo on tuumaenergeetikas arvel alates kaevandamisest kuni ümbertöötlemise või lõppladustamiseni.


Reaktorifüüsika doktor Merja Pukari räägib, millised jäätmed tuumajaamas tekivad ja mida nendega tehakse.

Mitte kõik, mis tuumajaamas elektri tootmisest üle jääb, pole tuumajäätmed. Materjalid nagu uraan, plutoonium, toorium või muud radioaktiivsed ained, mida kavatsetakse kasutada või mida on võimalik kasutada energia tootmiseks, loetakse „tuumamaterjalideks“. Tuumamaterjaliks, mitte radioaktiivseteks jäätmeteks, loetakse tavaliselt ka kasutatud tuumkütus, mida ei ole veel viidud lõppladestusjaama. Põhjus sellele on lihtne – kasutatud tuumkütusest on võimalik peale selle ümber töötlemist uuesti elektrit toota. 

Tuumkütus
VAHELADUSTUS

Tuumajäätmete radioaktiivsus tingib mõnevõrra teistsuguse käitluse kui tavajäätmete puhul, mistõttu peabki kasutatud tuumkütus esmalt mõnda aega vaheetappides “jahtuma”, enne kui seda saab ohutult sügavale maa alla lõppladustada.

Used nuclear fuel interim storage pool. Orano, reprocessing plant. Orano la Hague. Cherbourg. France. © Larrayadieu Eric
LÕPPLADESTUS

Kasutatud tuumkütuse vardad pakendatakse lõppladestuseks erilistesse silindritesse, mis välistavad korrosiooniohu ja kiirguse levimise. Tuumkütus viiakse sügavale maa alla, kus see keskkonnale mingit ohtu ei kujuta ja eluslooduse või põhjaveega vähemalt miljoni aasta jooksul kokku ei puutugi.

Tuumavarraste ladustussilinder

Rootsi ja Some jäätmelahendus

Soomes ja Rootsis on juba rajamisel lõppladustusjaamad, kus kasutatud tuumkütus viiakse sügavale maa alla, kus see keskkonnale mingit ohtu ei kujuta ja eluslooduse või põhjaveega vähemalt miljoni aasta jooksul kokku ei puutugi.

Võimalik jäätmelahendus Eestile

Eesti väikesest moodulreaktorist jääks üle aga niivõrd väike kogus jäätmeid, mis ei eelda lõppladustuseks isegi suurte käikude kaevandamist, vaid piisaks 1,5 km sügavusest puuraugust, mille põhjas oleks kasutatud tuumkütus tulevastele põlvedele ohutu.