Kiirgus

Radioaktiivne kiirgus on nähtamatu, kuid mitte tundmatu

Mis on kiirgus?

Ioniseeriv kiirgus tekib aatomituumade muundumisel – aatomituumade iseeneslikul lagunemisel, mida kutsutakse radioaktiivsuseks, aga ka kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lagunemisel. Kui tuumade iseeneslik lagunemine ehk radioaktiivsus on looduses levinud nähtus ning ümbritseb meid kõikjal, siis muud tuumareaktsioonid, nagu kergete tuumade ühinemine ja raskete tuumade lagunemine, toimuvad peamiselt tehiskeskkonnas, näiteks tuumaelektrijaama reaktoris.

Mõõtühikud

Siivert – ekvivalentdoosi ja efektiivdoosi mõõtühik, et hinnata, kui suurt kahju põhjustab ioniseeriv kiirgus inimorganismile. Nagu eespool nägime, siis ioniseerivaid kiirguseid on päris
mitut erinevat liiki ning nad kõik käituvad inimorganismis veidi erinevalt, mis tähendab seda, et kui me prooviksime nende mõju võrrelda ainult kudedesse maha jäetud energia järgi (mis oleks mõõdetav greides), saaksime õigupoolest valed vastused. Niisiis on kasutusele võetud ühik nimega siivert, mis võtab arvesse asjaolu, et eri tüüpi kiirgused mõjutavad organismi erinevalt ning tulemuseks on ekvivalentdoos. Kui lisada siia asjaolu, et inimese erinevad koed vastavad kiirguse mõjule erinevalt, saame efektiivdoosi mõiste. Seadusandlus reguleerib nii efektiivdoosi elanikele ja kiirgustöötajatele kui ka ekvivalentdoose teatud organitele (nt silmad või nahk).

Kui me räägime mõjust inimesele, kasutame me ühikut siivert. Õigemini küll reeglina ühikut millisiivert (mSv, üks tuhandik siiver- tit) või mikrosiivert (μSv, üks miljondik siivertit), kuna tavaline ini- mene saab oma igapäevaelu elades reeglina kiirgusdoosi mõni mSv aastas.

Tähtis suurus on veel ka doosikiirus, mida mõõdetakse ühikutes milli- või mikrosiivertit tunnis või aastas: mSv/h, mSv/a või μSv/h, μSv/a. Näiteks doosikiirus 2 mSv/a tähendab seda, et inimene saab niisuguse doosikiirusega keskkonnas elades aasta jooksul kiir- gusdoosi 2 mSv.

Mõõtühikud

1 Sv (Siivert) = 1000 000 mSv (Millisiivert) = 1 000 000 μSv (Mikrosiivert) = 1 000 000 000 nSv (Nanosiivert)

Tuumajaamadest ega ka lõpphoidlatest ei pääse kiirgus välja ja jaamade ümber on täiesti ohutu kiirgusfoon. Samas on kiirgus kõikjal meie ümber – maapinnas, toidus, meis endis.

Tuumajäätmete hoidla kohal maapinnal on kiirgustase sama kui seal maas oleks kaks banaani.

Kirguse allikad

Näited kiirgusdoosidest

Ühe banaani söömine0,0001 mSv
Keskmine elaniku kiirgusdoos maailmas*0,00029 mSv/ tund
 Keskmine Eesti elaniku kiirgusdoos* 0,00037 mSv/ tund
Tüüpiline Kanada ja Austraalia uraanikaevanduse töötaja tööst põhjustatud lisadoos0.00045 mSv/ tund
Üleookeani lend (Helsinki – New York)0,19 mSv
X 1 900
Rindkere kompuutertomograafia7 mSv
X 70 000
Kiirgusdoos, mis lühikese aja jooksul neeldununa kiiritustõve põhjustab1000 mSv
X 10 000 000
Kiirgusdoos, mis lühikese aja jooksul neeldununa põhjustab tõenäoliselt surma lähinädalate jooksul10 000 mSv
X 100 000 000
Banaanid on looduslikult radioaktiivsed oma kaaliumisisalduse tõttu ning banaani ekvivalentdoosi (BEV) kasutatakse kiirgusdooside võrdluste selgitamisek.
*(v.a meditsiinikiiritus)