Tuumajaama ohutus

AKTIIVOHUTUS

Ajalooliselt on laialdaselt kasutatud aktiivseid ohutussüsteeme, kus avariiolukorras reaktoris toimuva ahelreaktsiooni peatamiseks või peatatud reaktorist soojusenergia ära juhtimiseks on vaja käivitada välist toiteallikat kasutavaid ventiile või pumpasid.

PASSIIVOHUTUS

Täielikult passiivsete süsteemide tööle hakkamiseks piisab vaid füüsikaseaduste toimimisest. Uued III+ ja IV põlvkonna tuumareaktorid kasutavad üldiselt kas täielikult passiivseid või pool-passiivseid ohutussüsteeme. Viimaste hulka loetakse süsteemid, mis vajavad aktiivset signaali või hetkelist välist jõudu tagamaks pikaajaline passiivne jahutusprotsess.

REGULAATOR

Tuumaelektrijaamade eluiga küündib 60 aastani ning selle aja jooksul võib jaam läbida mitu uuenduskuuri või korralist remonti. Kõikidele jaama eluea vältel tehtavatele konstruktsiooni muudatustele, millel võib olla mõju ohutusele, tuleb taotleda tuumaregulaatori luba.

IAEA

Lisaks riiklikule tuumaregulaatorile, mis väljastab ehituse ja opereerimise lube ja reguleerib kõike tuumkütusega seonduvat alates transpordist lõpetates ladustamisega, kontrollib tuumarajatiste ohutust ka Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (International Atomic Energy Agency – IAEA).



What are the safest and cleanest sources of energy?